Artikkel Õhtulehest:Mullu juunis ilmus Lenna Kuurmaal omanimeline esikalbum, mis tegi temast nominendi tervelt viies Eesti muusikaauhindade kategoorias. "Päris lakke ma rõõmust ei hüpanud, aga muidugi oli seda väga hea meel kuulda, et seda on nii hästi vastu võetud," muigab üleeile rõõmuuudist kuulnud Lenna.
Lenna pretendeerib aasta albumi, aasta debüütalbumi, aasta naisartisti, aasta popartisti ja parima laulu auhinnale (viimane neist kuulutatakse tänavu välja esimest korda). Positiivne tähelepanu on seda magusam, et aega ja vaeva kulus plaadi valmimisse omajagu: "Hetkest, kui me Vaikoga lõpuks sinnamaale saime, et hakkasime seda plaati otseselt tegema, läks plaadi valmimiseni ikka pea kolmveerand aastat. Oma aja võttis ka eelperiood: et ma leiaks inimesed, kellega seda teha, eelnev eneseotsimine ja -leidmine."
On valmis oma heliloominguks
Kui aga plaaditegemine hoo sisse sai, ei tulnud Lennal maadelda ühegi mõõna ega motivatsioonikriisiga. "Kogu aeg oli kindel siht silme ees. Kui on juba selge, mille suunas liikuda, siis ei tule mul ette hetki, et nüüd enam ei jaksa või on raske. Siis on juba lihtne edasi minna! Kõige raskem on see, kui sa ei tea, mida teha tahad või milline see olema peab," teab laulja. "Koostöö Vaikoga oli aga konkreetne, tulemuslik ja hariv."
Kuigi Lenna oma repertuaaris ühte laulu teistele ei eelista, mõistab ta, miks kandideerib tema albumilt aasta parimaks lauluks just "Rapunzel": "See on arusaadav valik. "Rapunzelit" ei saa teiste lugudega võrrelda – ta on tänu "Eesti laulul" osalemisele saanud nii palju rohkem tähelepanu! Ja on plaadil kindlasti üks tugevamaid raadio poplugusid."
Albumi muusika pärineb Vaiko Epliku sulest. "Selle aasta lõpu poole võiks välja tulla järgmine sooloplaat, kuhu ma panustaks rohkem enda loomingut," reedab laulja. Ta usub, et just nüüd ongi käes selleks õige aeg.
Aasta algul andis ta endale isegi uusaastalubaduse, et leiab tänavu laulukirjutamiseks rohkem aega. "Ma juba tegelengi sellega väga aktiivselt – ega see lubadus niisama olnud," kinnitab ta naerdes.
"Debüütalbumil on mitmel laulul minu sõnad, ka ninjadele olen sõnu kirjutanud. Teksti loomist olen saanud varemgi praktiseerida. Sel aastal tahaks aga rohkem keskenduda muusikalisele poolele," seletab lauljatar õhinal.
Pigem bändiliige kui sooloartist
Kui paluda Lennal võrrelda bänditegemise ja sooloartisti kogemust, vastab ta, et ei näe ennast praegugi puhta sooloartistina. "Mul on bänd ja ma elan nii-öelda bändielu edasi: tuuritamine ja esinemised, kondikava on sama nagu ikka, kui sa bändi kuulud. Tahtsin algusest peale luua ühtset tunnet, mitte et mina olen kogu tuumik. Katsume väga palju koos teha ja edasi areneda, et kunagi koos lugusid kirjutada," selgitab ta.
Punti kokku pannes valis Lenna bändiliikmeid just selle järgi, kellele võiks tema muusikastiil meeldida ja kellest varem teada, et maailmavaated kattuvad. "Väga oluline on leida inimesed, kes on sama innukad kui mina." Näiteks trummar Reigo Ahven maan-dus tema bändis pärast seda, kui oli talle trummitunde andnud. "Algul oli meil pigem õpetaja-õpilase kontakt. Saatsin talle sõnumi, et otsin endale bändi trummarit ja et äkki oskab ta mõnda noort soovitada. Ja Reigo vastas kohe väga julgelt, et kui tema sobib, siis pakuks kõigepealt ennast välja," meenutab Lenna. Tema bändi kuuluvad ka bassimees Tõnis Kivisild ning kitarristid Robert Vaigla ja Kiur Aarma.
Vanilla Ninja aegadest on praegune bänditegemine Lenna sõnul siiski väga erinev: "Nüüd on algusest lõpuni minu initsiatiiv, visioon ja vastutus. Mul on küll bänd, aga mootoriks ja eestvedajaks olen mina, kes ma bändi kokku tõin."
