esmaspäev, 9. aprill 2012

PIRET: VÄGIVALDSETEL ARVUTIMÄNGUDEL VÕIKS OLLA VANUSEPIIRANG

"Vaadates, kui verine mäng "Mortal Kombat" on, siis mina oma kooliealisel lapsel küll ei lubaks seda mängida. Eks see on verisem ja brutaalsem kui keskmine actionfilm ja ma arvan, et väike vanusepiirang oleks õigustatud küll." Piret Järvis usub, et väga vägivaldsetel arvuti- ja videomängudel võiks olla vanusepiirang.

Laupäeval peeti Sõpruse kinos maha arvutiöö, mille raames said videomängu "Mortal Kombat" suuremad ja vähemad fännid suurel kinoekraanil üksteise vastu astuda ning omavahel võistelda, kes on parem, kirjutab Õhtuleht.

Piret Järvis, kes astus üles õhtujuhina, tunnistas, et pole väga ammu ühtegi arvutimängu mänginud. "Lapsena sai ikka rohkem mängitud. "Prince of Persia" oli mul arvutis, kui arvuti oli veel rohemust, isegi mitte must-valge. "Supaplexi", "Minesweeperit", "Solitaire’i" ja "Super Mariot" olen ka mänginud," loetleb Piret üheksakümnendate hittmänge, millega tema lapsepõlves oma aega sisustas. "Praegusel ajal ei ole ma väga suur arvuti- ega videomängude mängija ja ma ei ole üldse nendega kursis," räägib ta, et pidi õhtujuhtimise tarbeks läbi lugema suure hulga artikleid ning videomänge puudutavat informatsiooni, et pisutki aimu saada, millest öö jooksul pajatama peab.

Mida videomängud Pireti arvates mängijatele annavad? "Äkki seda, et saab reaalsusest mingiks hetkeks põgeneda või mõtted mujale viia, aga ma arvan, et ikka meelelahutuslik funktsioon on põhiline," räägib ta, kuid lisab, et kindlasti on igasugustest hasarti tekitavatest mängudest üsna lihtne ka sõltuvusse jääda. "Seepärast ma väga ei julge ka end praegusel ajal ühegi mänguga siduda, sest ma kardan küll, et ma võib-olla kaongi muidu sinna arvutimängumaailma ära," naerab ta. "Lapsepõlves oli küll see, et vanemad alati käisid ütlemas: aitab juba, mine nüüd magama. Ja meil oli venna ja õega alati maade ja puude jagamine, kes mängida saab."

Verised tapamägud Piretile ei meeldi

Piret ütleb, et väga veristele ja vägivaldsetele mängudele võiks vanusepiirangu kehtestada ja kui temal oleks võimalik luua üks arvutimäng, oleks see kindlasti midagi armsat ja nunnut. "Kuna minu lapsepõlves olid rohkem sellised toredad mängud, nagu "Super Mario". Okei, "Prince of Persias" oli natuke rohkem kaklemist ja mõõgaga suskamist, aga mitte midagi sellist, nagu praegused verised tapamängud. Mulle isiklikult ei sümpatiseeri need väga, ma olen alati kuidagi seda meelt, ükskõik, kas tegu on filmi või videomängudega, et mida vähem vägivalda, verd ja peksu, seda parem."