Lauljatar rääkis ajalehele, et ta on praegu oma uue plaadi "Teine" esitluskontserdite lainel, proovid toimuvad iga päev.
"Aga kodus kuulan üldse vähe muusikat, auto on selleks kõige mõnusam koht. Pigem olen vanema muusika armastaja, uut kuulen nii palju, kui raadiost tuleb. Kui autos plaadi peale panen, siis kuulan biitleid ja vana klassikat. Mulle õudselt meeldib biitliteaegne pehme saund.
Ka folk on mulle hinge jäänud. See on üdini positiivne muusika ja tekitab rohkem rõõmu kui muud stiilid. Täiesti uskumatu, kuidas see su kaasa tõmbab! Sain folgipisiku küll Viljandist tänu Zetodele (Lenna esines 2009. aastal Zetodega Viljandi pärimusmuusikafestivalil), aga nakatas ikka muusika, mitte inimesed. Mulle avanes täiesti uus maailm. Selles muusikas on raudselt mingi juurte teema sees, sest leian end seal kohe üles. See lihtsalt töötab, see on meis sügaval olemas."
Kuurmaa jutustas ka oma Setumaa talust, mille ta 2010. aastal ostis. Tal oli vaja oma kohta, kuhu juured istutada ja end maha laadida. Vend ja ema olid alguses Lenna plaanidest ehmunud: "Appikene! Kuhu sa endale maja ostad? Sa ei jõua sinna mitte kunagi, sul on ju nii tihe graafik!"
Meenutades Vanilla Ninjat, ütles Lenna: "Vanilla Ninja alguses, kui olin 16-17, elasime Saksamaal kohvri otsas ja ringi tuuritades väga pöörast elu. Tuuribussis, hotellides, lennukites. Tagantjärele mõeldes oli see kõik päris hull, aga siis tundus, et see ongi tavaline elu, see oli meie argipäev. Arvan, et seal said välja elatud paljud asjad, milleni teised 25-aastaselt jõuavad. Mina tahtsin 25-aastasena juba maha rahuneda."
Kahju on tal sellest, et keskkool kiire bändielu tõttu lõpetamata jäi.
Lenna rääkis ajalehele pikalt ka tütrest Amist ja suhtest Robert Vaiglaga. Näiteks: "Mul oli hästi rahulik ja ilus rasedus. Robi ütles ka, et Lenna on rahulik ja kui muidu olen tema vastu nõudlik, siis raseduse ajal läksid kõik asjad paika. Kõik sulas üheks tükiks kokku, see on samuti kirjeldamatu. Enam ei mäletagi seda aega, mis enne oli. Loomulikult on aegu, mil laps paneb ka suhte proovile.Väga raskeid hetki pole siiamaani õnneks olnud, aga me oleme praegu nii lapse ümber - kogu tähelepanu on temal. /.../ Meil ei ole lisajõude, pole kasutanud lapsehoidjat ega isegi vanavanemaid. Ma näen, kuidas Ami on kõige rõõmsam minu ja Robi seltskonnas. Alles nüüd on ta vaikselt teistega harjuma hakanud. Seni oleme üritanud elada nii, et meil poleks vaja teda teistele hoida anda."
