"Lootsin väga, et saan debüütalbumi ja naisartisti auhinna, aga et veel lisaks kaks tükki tuli – see oli tõesti fantastiline!" õhkas lauljatar Lenna Kuurmaa eile õhtul vahetult pärast "A. Le Coq Live Eesti muusika-auhindade" galat, kirjutab Õhtuleht.Viies kategoorias kandideerinud Lenna võitis tervelt neli auhinda: aasta naisartist, aasta popartist, aasta debüütalbum ja aasta parim laul ("Rapunzel"). Püüdmata jäi tal vaid aasta albumi preemia. "Kõik need auhinnad on väga-väga olulised, olen tohutult rõõmus," kinnitab laulja.
Teist priisi, aasta naisartisti tiitlit, jõudis Lenna vastu võtma viimasel hetkel – bändimehed olid juba valmis peakangelase eest ise lavale minema. Mis juhtus? "Korraldajad unustasid mu enda garderoobi, mis asus lavast kaks korrust allpool. Nad ei hoiatanud mind ette. Istusin seal ja ühtäkki vaatasin telekast, et kuulutati välja aasta naisartist – Lenna Kuurmaa!" jutustab lauljatar. "Siis ma mõtlesin: "Ou-ou!" Päris kiiresti tuli ikka joosta."
Lenna aupaistest saavad osa tema bändiliikmed – trummar Reigo Ahven, bassimees Tõnis Kivisild ning kitarristid Robert Vaigla ja Kiur Aarma – ja eriti tema plaadi muusika autor Vaiko Eplik, kes mängis albumile sisse ka kõik instrumendid.
Nelja muusikaauhinnaga kordas Lenna elektroonikabändi Popidiot mullust edu. Selle saavutuse on senise 13 auhinnajagamise aasta jooksul üle trumbanud vaid rokipunt Tanel Padar & The Sun, keda pärjati 2006. aastal suisa viie preemiaga.
Reigo Ahven: "Lenna on nii põikpäine."
Trummiõpetaja ja bändikaaslane ansamblist Lenna
Enne kui Reigo Ahvenast sai Lenna bändi trummar, andis ta lauljatarile trummitunde. "Kui olime paar korda kokku saanud ja leidnud, et mõnus on muusikast ja elust rääkida, küsis ta nõu, keda ma trummarina soovitaks. Tema nõuded olid, et oleks noor, jube hea ja näeks laval äge välja. Loomulikult olin sunnitud ütlema, et noor ma ei ole, aga muidu olen kõike seda, mida tal vaja. See oli naljaga öeldud – ma olen ju alles 28 ehk poisike," jutustab Reigo muiates, kuidas ta iseennast välja pakkus.
"Kui tüdruk noka lahti teeb, tuleb kulda," kiidab ta. Ent tähelepanu ei väärivat ainult Lenna vokaalsed võimed, vaid ka suisa hõrk trummimäng: "Ma tean ainult mõnda nii musikaalset naist ja tal on nii hea groove, et läheksin hetkegi kõhklemata sellise trummari bändi näiteks bassi mängima."
Milline on Lenna õpilasena? "Nii põikpäine, et valus hakkab, sest kui oled talle ülesande kätte andnud, siis ei lase ta ennast enne korrigeerida, kui on asja selgeks saanud," kirjeldab Reigo. Kui tema ja Lenna õpetaja-õpilase suhe muutus bändikaaslaste suhteks, sai ta laulja kohta teada veel nii mõndagi uut: "Ta on nõudlik, tundlik riietuse suhtes. Talle meeldib hommikuti kaua magada, kui saab, aga kui vaja, on ta täielik igiliikur. Ja veel, et ta ei kannata vigastusi – minestamine pole probleem!"
Reigo sõnul Lenna ei staaritse, vaid loob meeskonnatunde – laseb proovides kõigil oma ideed välja käia ega jäta neid tähelepanuta.
Kiur Aarma: "Lenna on üleni muusikat täis."
Bändikaaslane ansamblist Lenna
"Lenna on üleni muusikat täis. Ja see ongi kõige parem asi, mis muusikuga juhtuda võib," on ansambli Lenna kitarrist Kiur Aarma veendunud.
Lennaga ristus tema tee tänu sõber Reigo Ahvenale, kellega ta on varem aastaid bändi teinud. "Ahven tegi köögilaua taga casting'u: laulis lugu "Tänav, pink ja puu" ja mina pidin seda kitarril saatma. Ju siis sobis, sest hiljem mängisime Lennale ette ja ilmselt meeldis talle ka," vestab Kiur.
"See bänd on kahtlemata ennekõike Lenna nägu," ei salga ta, et solist eristub nende pundis staarina. "Aga sellisena selle bändi nägu mulle kohe päris meeldib!"
Raido Kuurmaa: "Lenna on liigagi töökas."
Vend
"Kui Lenna saab teha seda, mida tahab, on ta väga töökas. Minu meelest võtab ta osa liigagi paljudest asjadest," leiab laulja neli aastat vanem vend Raido. "Lisaks muusikale teeb ta kaasa ka teatris ja õhtud on tal kogu aeg kinni. Temaga koosolemist annab ikka kokku leppida!" muheleb Raido.
Õe saavutustest peab vend olulisimaks sooloprojekti esikplaati. "Näiteks Eurovision pole üldse niivõrd tähtis," arvab ta.
Raido sõnul küsib Lenna muusika alal pereliikmete nõu harva. "Aga Ninja-aegadest üks kord meenub, kui me koos autoga sõitsime ja meile tuli üks lauluidee, mille Lenna hiljem ka realiseeris," räägib ta.
Rasmus Kaljujärv: "Lenna koputas mulle õlale ja ütles, et tahab tuttavaks saada."
Sõber ja kolleeg NO teatri etendustest
Näitleja Rasmus Kaljujärvel on väga selgelt meeles, kuidas ta Lennaga tuttavaks sai. "See oli tõenäoliselt mingi nädalavahetuse päev, linnatänavatel oli rahvast väga palju. Oli sügise algus ja ilmad olid veel soojad. Viru väravate alguses oli üks ratastel kiosk, kus müüdi burritosid, ja ma konutasin seal oma sõbraga – olin vist koju minemas –, kui järsku koputas keegi mulle õla peale. Ma keerasin ümber ja seal oli Lenna," jutustab Rasmus. "Ma ei saanud üldse aru, kes ta on või mis ta tahab, ma ei viinud nime ja nägu kokku. Tema ütles tere ja mina ütlesin tere. Tema küsis: "Kas sina oled see Rasmus, see näitleja?" Ma vastasin, et jah, olen küll. Ja tema ütles: "Ahah, aga mina olen Lenna. Ma lihtsalt mõtlesin, et tahaksin sinuga tuttavaks saada." Ma ei mäleta, kuidas see vestlus meil lõppes, aga paar päeva hiljem saime kokku ja saime ka sõbraks," räägib noormees, kes on põgusalt saanud olla ka Lenna kolleeg etenduses "Perikles" ja "Ühtse Eesti" aktsioonides, kus lauljatar külalisena osales. Rasmus iseloomustab Lennat kui väga sihikindlat naist. "Kui ta on midagi ikka pähe võtnud, siis ega ta naljalt juba alla anna. Kuulu järgi on tal ka niisugune väike märkmikuke, kuhu ta kirjutab üles punktid, mida tahab ära teha, ja siis kriipsutab sealt neid järjest maha. Minu arust on see väga armas ja tore," arvab näitleja.
Piret Järvis: "Lenna naerab kõige valjemini ja poetab enim pisaraid."
Sõbranna ja bändikaaslane ansamblist Vanilla Ninja
"Lennaga tekkis meil ülihea klapp ja täielik teineteisemõistmine põhimõtteliselt hetkest, kui me 2002. aasta suvel tuttavaks saime," tunnistab Piret Järvis. "Kui bändis valitseski aeg-ajalt erimeelsusi, siis minu ja Lenna vahel pole suuremaid arusaamatusi kunagi olnud. Lenna on inimene, kelle ma usaldaks enda eest tähtsaid otsuseid langetama, sest tean, et ta mõte jookseb sama rada pidi. Meie vahel valitseb mingi telepaatiasarnane asi."
Lennaga koos veedetud aeg on alati olnud täis ekstreemseid, uskumatuid, absurdseid ja traagilisi seiklusi ning naeru. "Kindlasti ei saa mööda vaadata Lenna üliemotsionaalsusest. Ükskõik, kas tegu on negatiivsete või positiivsete emotsioonidega – Lenna tajub kõike ja elab välja palju võimendatumalt kui teised. Kui miski ajab naerma, siis Lenna naerab kõige kõvemini, ja kui miski teeb haiget, poetab ta kõige rohkem pisaraid," selgitab Piret.
Kuigi kiire elutempo ei lase tihti niisama kohvitama minna, on sõbrannad puutunud kokku tänu töistele tegemistele: "Näiteks mängime uues kodumaises komöödias "Kormoranid" kristlikke kaksikõdesid, veebruaris juhime üheskoos "Eesti Laulu" poolfinaale ja finaali ning aeg-ajalt on ette tulnud ka Vanilla Ninja teemalisi koosolekuid."
Piret usub, et oma tõelise hääle ja täispotentsiaali lauljana avastas Lenna umbes aasta pärast Vanilla Ninja asutamist. "Kui see moment koitis ja Lenna oma häält täisvõimsusel demonstreeris, siis oli selge, kes bändis tegelikult solist peaks olema," mäletab ta.
Katrin Siska: "Lenna maandus hommikuti tuuribussi ikka viimasena."
Sõbranna ja bändikaaslane ansamblist Vanilla Ninja
"Lenna armastas hommikuti väga magada ja ignoreeris äratust, mistõttu ta oli tavaliselt viimane, kes hotellist varajase stardi korral tuuribussi maandus. Lõpuks käisime talle privaatäratust tegemas," meenutab Katrin Siska aastatetagust aega, kui Vanilla Ninja aktiivselt Euroopas (peamiselt Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Poolas) ringi reisis. Veel mäletab Katrin, et Lennal oli reisidel alati kaasas pehme mängukaru ja talle maitses tohutult sushi, mida ta armastab tänini.
Katrin tunneb Lennat juba peaaegu üheksa aastat. "Temaga ei ole mul kunagi igav – ikka ja jälle teeme koos musta huumorit ja naerame, kõht kõveras." Praegu kohtuvad sõbrannad enamasti vaid bändiasjade arutamiseks.
Katrini meelest on nii Lenna laulmine kui ka lavaline liikumine võrreldes Ninja bändi asutamisajaga kõvasti arenenud. "Tema hääl on palju võimsam kui 2002. aastal. See läbimurre juhtus tänu meie andekale ja väsimatule Saksa produtsendile David Brandesele, kes sundis teda ka kell 2 öösel täiest kõrist keerulisi laule laulma – David oli täielik ööinimene. Ja ühel päeval muutuski Lenna häälematerjal suure pinge all palju paremaks kui varem. Ja nüüd ma ei kujuta ette, et oleks olemas laulu, mida Lenna laulda ei oskaks!" naerab Katrin.
